Jõulumaraton

Jõulumaraton algas eile õigemini juba üle-üleeile st laupäeval.
Kui Mihklil toimus Kanutiaias lauluringi jõulukontsert.

Jõulukampaania loosung võiks olla: Kommi ja küpsist ja rohkem piparkooke!
Väikesed laululapsed esitasid kaks laulu ja pillilugu.
Pilli mängiti ja teisi lapsi vaadati sama suure uudishimuga, et laulmine tundus teisejärguline.
Kontsert oli kokkuvõteks tore ja mõnus oli Jõuluvana.

Maratoni vahaetapp - lasteaia Jõulupidu.
Ja mis ma näen ja kogen!
Minu Päkapikk aina keerutab ja niheleb toolil. Kord vaatab tooli alla ja sahmerdab naabriga ja too keerab püksisääred põlvini üles ja arvab, et nii on hästi küll.
Siis lehvitab mulle ja hüüab, emme sau! Saan laia naeratuse osaliseks.
Lapsed laulavad ja kas on nii või mulle vaid tundub, et tema liigutab vaid suud!?
Kuid midagi nagu kostaks minuni ka.
Tuuleveski tants, kus joosta saab- seal joosta saab. Mihklil õnnestub endale mõneks ajaks kahe tuuleveski omanikuks saada. Ja keegi on nukker ja kükitab keset põrandat.

Kuid varsti saab ta tuuleveski tagasi ja lõbus tants võib jätkuda.
Muusika tädi räägib Jõuluvanale, et meil on kuusel vaid üks ehe, kas sa oskad seda leida?

Ei jõua Jõuluvana kuuse poole vaadatagi, kui lapsed hüüavad, seal kõrgel on üks piparkook!!!
Tore oli, et lastele oli ka piparkook paela otsa pandud ja kaelas, nii võisid nad selle nüüd ära süüa, sest Jõuluvana võttis kuuse otsast piparkoogi ja sõi ära.
Lauldi ja loeti veel luuletusi ja Jõuluvana jagas kingitusi.
Kui Jõuluvana lahkus, läksid lapsed veel saalist oma rühmatuppa,

kus ootas kringel ja piparkoogid ja lastevanemad said kohvi juua.
Siis kinkisid lapsed oma vanematele isetehtud jõulukaardi.

Maratoni vaheajapunkt - Jõuluhommik Reaalkoolis.
Täna hommikul ei läinud ma tavapäraselt peale Mihkli lasteaeda viimist tööle, vaid suundusin kesklinna poole ja Reaalkooli.

Kus toimus Markuse jõuluhommik.

Mõnusasti hämar oli veel hommikul ja klassis põlesid vaid kuuseküünlad.

Poisid-tüdrukud esitasid pooletunnise laulu ja luuletuste põimiku. Jõuluvanagi saabus suure kingikotiga.

Ei olnud pikka juttu, Jõuluvana kuulas veel paar laulu ja hakkas kingitusi jagama, kõik lapsed lugesid luuletust või laulsid ja nii kulus veel pool tundi, sest kingipakke oma 30.

Markus oli esimene kingi saaja.

Mulle alguses tundus, et ta pabistab veidi.

Ise mõtlesin, et mida ta Jõuluvanale esitab?

Kas "Väikese trummipoisi" laulu, sest seda olin eile õhtul tublisti harjutanud, peale tema "tasa-tasa" laulu, mis talle kuidagi meelde ei jää, nii ta mulle väitis. Aga täna laulis kenasti ja kõik oli meeles.

Markus lahendas olukorra sellega, et esitas laulu "Kaks väikest hanepoega".

Tubli poiss!

Kui kingipakid käes, lauldi koos lapsevanematega "Oh, kuusepuu..."laulu ja Jõuluvana juhatas laulu.Jõuluvana küsis veel laste käes, et mis neile rohkem meeldib verivorst või hapukapsas.

Lastele meeldis verivorst ja kommid ka.

Aga kui Jõuluvana lastevanematelt küsis, kumb neile rohkem meeldis, siis lapsevanemad vastasid nagu ühestsuust "hapukapsas".

Tore ja muhe Jõuluvana oli ja lastele meeldis väga.

Hoolitsev poeg pakkus emmele kohvi ja kringlit.

Ja siis sai kell nii palju, et pidi lõpuks tööle ka jõudma

Maratoni puhkepeatus- jõulupärastlõunakohv kolleegidega.
Tunduski, et midagi soolast on väga puudu. Vist kolleegidel samad mured ja lauake-kata-end oligi vaid soolaste suupistetega kaetud. Aga mõned magusad küpsised ja koogikesed ikka ka olid. Kohv, hõõgvein ja küünlavalgus, sest kell kolm hakkas juba hämarduma ja kell neli oli juba üsna pime. Ja mulle näis, et nüüd hakkab vist jõulutunne tekkima.

Pikka pidu polnud, sest pidin Väikese Päkapiku lasteaiast koju toimetama, et kella 18-ks järgmisesse vaheajapunkti jõuda.

Maratoni pikim kontsert- Tehnikagümnaasiumis.

Jõudes edukalt koju, poistele lipsud ette, kingad viksitud ja käbedasti jälle pidusse. Nüüd siis hoopis Mustamäe poole. Otsustasin, et lähen autoga, aga vat kus lops, magistrali juures polnud autot mitte kuskile parkida, tiirutasime-tiirutasime ja lõpuks Mustamäe haigla ette auto jätsime.

Sealt polnud kauge minna ja jõudsime õigeaegselt kohale.

Märten hoiatas küll, et oma poolteist tundi kontsert kestab, aga ma eriti ei uskunud.

Aga vot, oli ikka küll.

Kuna kaks paralleeli oli koos, seepärast nii pikk ta vist tuligi.

Väike Päkapikk Mihkel loomulikult ei jõudnud kaua istuda, kõrvad hakksid valutama, sest kõik plaksutavad ja istuda paigal pole ju võimalik. Siis jooksid ta veidi koridoris ringi ja kuna aulasse tule veidi kaldus tee, siis oli seal mõnus liugu lasta. Viigipükstega, loomulikult on seda kõige parem teha!!

Õpilases laulsid, lugesid luuletusi, tantsisid ja väikest näitemängugi tehti. Kaks tüdrukut mängisid klaveril, üks kitarril ja üks poiss pasunal. Võimlemiskava lintidega ja puha.

Markus oli ka tubli, suutis kogu kontserti paigal püsida.

Väga mitmekülgne kontsert.

Naljaks vaahejuhtum ka, ühel poisil läks luuletus meelest, alustas pealkirjaga " Väike kuusk".

Väike kuusk, paus, väike kuusk, paus, väike kuusk, laval olijad naeravad, etleja ise ka, väike kuusk, naer.

Ja siis lõpuks tuli luuletus.

Eks õpilastel endil oli ka raske oma esinemise järjekorda oodata, mõned poisid sebisid ja jooksid aula uks taha piiluma. Kuna meie istusime esimeses reas, sisi tekitas see sebimine Mihklis uudishimu ja tema läks ka vaatama, et mis seal tehakse. Mina siis ka ja pildistasin aula taga olevas klassis tüdrukuid ja edevaid poisse. Kool oli väga omapäraselt kaunistatud. Tegin mõned pildid kaunistustest ka.

Kui kontsert oli juba tund ja 15 minutit kestnud, mõtlesin, et kuhu siis Jõuluvana jääb!?

Kuid spioonid koridorist teatasid varsti, et Jõuluvana on nähtud. Ja siis ta tuligi.

Kommipakid sai vägagi kiiresti jagatud. Kommi ja küpsist!

Laval oli ka mõnus jõulu lumememm.

Pildid kuuse alla tehtud ja oligi koju sõit.

Kell oli kaheksa ja viga oli küsida, kas keegi süüa tahab?

Mille peale Märten ütles, kui sa küsid siis ikka.

Nii pidin veel soolast kraami ka magusale lisaks pakkuma.

Heeringas on ikka hea!

Ei tea kas päkapikud täna tulevad?!

Jõulumaraton veel jätkub...