Kutsud mind kuningalinna
mis sest et teed sinna pole.
Läheme silmnäolt päikese järele
üle männiku palukamätaste
üle joovikate raba
selja taha jätame marjamaad
ja otsime kuningalinna.
Lähme mööda looklevat teed
mida ääristavad meelespealilled,
karukellad ja väriheinad,
pääsusilmad, kassikäpad ja varsakabjad.
Halli paju nõtked oksad silitavad kraavikaldaid
ning juhatavad aina edasi...
Tee lõpus on Salajane Aed,
kus vaikusest saab muusika
ning sünnib ja sureb päike,
kus elavad väikesed pritsid ja printsessid
ning hea võidab alati kurja.
Seal kohtub Meister Õpilastega ja
Suur Laps Väikese Lapsega.
See aed vajab hoolt ja harimist
ning ootab Aednikku....
Edu ja jaksu kõigile.
Tänuõhtu oli meeldiv ja südant liigutav. See oli minu jaoks suurim tänu, mida mulle kui lapsevanem on osaks saanud.
