Aastalõpuvõistlusest

Enne viimast päeva sellel aastal, käisin metsas jalutamas ja mõtlesin aastalõpuvõistlusele.
Et kuidas ikka nii saab, et tõelised orienterimisfännid jooksevad kui segased Nõmme-Tähetorni vahel ringi ja rahulikud jalutajad-kepikõnni-nautlejad vaatavad imestunult neile järele.
Kuid olukord polnudki nii hull, imestajaid ja kommenteerijaid ikka oli.
Võistlus oli tore, arvestades, et eelmisel aastal st 2006 aastal ma ei osalenud.
Võistlusel oli siis sisse toodud väike muudatus ehk uuendus, üks etapp läbiti mobiilside vahendusel.
Sel aastal juba kaks etappi. Olin moraalselt selleks valmis, kuid lõpuks otsustaval hetkel juhtus katastroofiline olukord, kus sõber mobiiltelefon sind alt veab. Ja seda enne esimesse punkti minekul. Kuigi kontrollisin, et kõik töötab ja tõrkeid ei esinenud. Aga mis teha, võtsin siis jalad ja alla mäge stardipaiga poole,

kus Thea nööri tagant st 5 meetri kauguselt seletas,

kuhu ja millised punktid peab võtma.

Minu eeliseks oli see, et maastik rohkem tuttavam, kui Theale. Seletuseks ja veendumaks, et minule kõik punktid õiges järjekorras meelde jäid, selleks kulus 13 minutit. Aga raja läbimiseks kulus ligikaudu 8 minutit. Järelikult kaotus oli juba ilmne.
Theal oli oma etappi juba lihtsam joosta, sest osad punktid olid minu omadega samad.
Viimase ehk viienda etapi jooksime vaheldumisi, mina-Thea- mina. Kuid tirijad-mehed rebisid punkt-punkti vahel ja hoidsid tugevat pinget.
Meie ebaõnne silmaspidades, kiiret meil polnud ja koostöö sujus hästi.
Võistlus oli tore ja järgmisel aastal lähen ikka jälle.
Samas saavutsin Talveseeria raames naiste N21 A klassi II koha.
Noored orienteerujad-poisid saavutasid klassis M21 B: Markus II ja Märten III koha.
Lõpetuseks võikski öelda edukas aasta oli.