Kuna vahepeal on lihtsalt väga kiire olnud, et mõtteid niisama mõlgutada pole aega, siis täna seda teen.
Võtsin asjalikult hoogu ja otsustasin taas minna magistratuuri õppima. Tegin täna kohe kaks sisseastumiskatset Tallinna Ülikooli. Pabistasin nagu hull, magada ei saanud ja isuke ka läks ära. Kartsin seda essee kirjutamist niiväga, et jube kohe. Selline kooliplika tunne tuli sisse. Uurisin varasemaid konspekte ja muud nodi ka. Sest kindlasti tuleb erialasse puutuv teema käsitlusele.
Esimesel katsel kell 11 polnudki vaja esseed kirjutada, vaid sinuga taheti vestelda, miks ja millepärast ma siia tulin? No rääkisin. Õhkkond oli positiivne, kuid õhk ruumis juba väga paks. Kuna see oli minu teine eelistus ja kohti tundus ka kõigile jätkuvat, tuli olla lihtsalt loomulik. Räägiti õppimise võimalustest ja nüüd saan ise proovida, kuidas on IÕK alusel õppida. See vahe, et selle koostan mina ise. Kuid kindlasti tuleb ametlikud tulemused-kinnitused ära oodata.
Teine katse kell 12, nii lihtne enam polnud. Kuigi pinge oli maha keeratud, kuid õppekavajuht oli väga range olemisega ja andis ette teema, millest sa pidin kribinal-krabinal tunnikese jooksul isegi vähemaga hakkama saada. No sirgeldasin miskit ära, sest antud õppekaval õppimisel polnud minu jaoks enam motivatsiooni. Kui ei saa, siis ei saa. Lisaks sellele on see päevaõpe ja mulle mitte sobilik. Teine seevastu tsükliõpe ja mulle vägagi sobilik.
Vaatame siis, kuidas toime tulen.
Homme alustan pea 7000 kilomeetrilist automatka, sellega pean ka kuidagi hakkama saama.
Mitte niiväga kuuma suve kõigile!
