Heategu on hea tegu

Tänane päev oli sündmusi täis. Sünnipäevad ja jõuluootus. Väike üllatus-koolitus Silvia näol. Jälle sai ühe vahva idee ja teostuse ka.
Aeg on kiirelt lennanud ja toomapäev käes. Selgus, et ka talvine pööripäev näitab oma õiget palet ja puistas lund nagu kotist. Tore, kuid väheke ebamugav ka. Sõidu-ja kõnniteed olid umbes ja liiklus venis kui siirup.
Peale arvutikoolitust venisin siis ise ka kodu poole. Jätsin auto varjulisemasse paika ja sumpasin koos poistega veel ühte lume lükkamiseks labidat ja kuuse otsima. Enne veel kui poodi jõudsime, toimus Tondi Selveri juures väike vahejuhtum. Nimelt tuli üks sümpaatne härra ja palus meilt väikest abi. Selgus, et tal oli autol kütus otsa saanud just 10 meetrit enne tanklat. Lükkasime siis tema mitte väga suuremõõduslise auto (mul on küll vähe suurem) sinna kuhu vaja. Poistele tegi see hirmsasti nalja. Tegu tehtud, suundusime oma väljavalitud poe poole edasi, kus õnnestus 10 minutit enne poe sulgemist labidas kätte saada. No mis nüüd viga kuusekest ostma minna. Labidas ees ja poiss järgi, ning kena tee ongi nina ees. Selveri juurest saime viimasel hetkel endale ka kuusekese. Müüja oli juba oma väravaid sulgemas, kuid õnnestus kuuseke ikka saada. Kuna Mihkel tahtis väikest kuuske- umbes sama pikka kui ta ise, siis valimisega polnud probleemi. Nüüd tuli veel kuuseke koju kanda. See osutus poistele vaevaliseks, aga koju ta tassiti. Lisaks sai veel tunnike lund lükatud.
Igatahes vägagi kordaläinud ja sündmuste rohke päev.

Advendi mõtisklused

Pole siia ammu kirjutanud. Hakkasingi ennast juba ebamugavalt tundma.
Eriline matkasell ma pole olnud, kuid mõned korrad on lätimaal siiski oldud. Kuid need hetked ikka sportimisega seotud.
Esimese advendi aegu käisin Mihkliga Raekojaplatsil kuuske vaatamas. Ega sellise ilmaga erilist jõulumeeleolu saa tekkida, kuid siis seal olles tekkis tunne küll. Lumega oleks lugu ikka teisem. Põletan küünlaid ja mõlgutan mõtteid. Mis hästi läinud ja mis mitte nii väga hästi. Meenuski, et olen ühe kirjatüki kirjutanud, mida tahtsin sellel aastal saavutada või nii. Peask siis lubadused üle vaatama....

Nädalavahetus Marimetsa rabas

Marimetsa on üks Eesti pikimaid laudradu rabas. Kokku 6-7 km laudadel.

Kokku kolm vaatetorni, mis ei ole kuigi kõrged aga vaade on ilus. Ujumisvõimalus laugastes. Praegu, sügisel, (ning ka kevadel) hea koht linnuvaatluseks, sest Lääne-Eestit ületavad linnuparved teevad puhkepeatusi ka siin, eluvaeste rabajärvede ääres.
Laudtee on kehvas seisus ja kohati vee all.

Kummikud kaasa ja jalga.

Igatahes jõukohane rada ka Mihkli jaoks. Kokku sai matkatud 5 tundi. Sööki ja jooki peab piisavalt kaasas olema, sest murakaid enam ei ole, kuid jõhvikaid juba küll.

Sportlik nädalavahetus Lõuna Eestis

Inimestele anti paar vaba päeva, nüüd on nad hulluks läinud. Mina sõitsin reedel, 1. mail Tartumaale Veskimõisa Orienteerumisklubi Ilvese korraldatavale 3 päeva jooksule. Et see ei oleks vaid jooksmine käisime laupäeval peale jooksu Tilleoru matkarajal. Kuna Maanteemuuseum oli kinni, siis sinna peab kunagi hiljem tagasi minema.

Ja kenad lepiklilled juba õitsesid ja pidi neist pilti tegema. Matkasime Markusega kahekesi, sest suur jooksumees Mihkel jäi enne magama ja ei olnud võimeline autost väljuma. Nii jäi Mätren teda valvama.Ja sellised toredad habesamblikud rippusid puude peal.
Ja kuna see on ikkagi Ahja jõe hoiuala, siis oli ka vahvaid maha langenuid puid.
Tee läks loogeldes ja päris põnevaid kohti oli. Kopratammi nägime ja linaleotamise auke ja paljudki veel.
Aga ilus oli liivakivikoobas. Ja seal n'gime ka allikavees ujumas konnakest.

Ürgne ja lihtsalt ilus.

Siis viis tore trepp üles ja veel kord üles...

Ja seal nägime ristimändi, mille pärast me selle teekonna ette võtsime. markus peab koolis tegema loodusprojekti puudest, mis käsitleb tamme ja mändi ja igasugune teadmine ja nägemine tuleb vaid kasuks.

Mänd oli vägev, suur ja võimas, millel 8 haru. Kahjuks hiljuti oli üks haru murdunud...

Kuna olime juba mõnda aega matkanud, hakkasid poisid loomulikult mõtlema, et kus me nii kaua oleme. Märten juba helistas. Mihkel üleval ja mässab jõe ääres. Polnudki midagi teha, pöördusime sama teed tagasi ja kindlasti peame kord tagasi minema ja raja algusest lõpuni l'bima. Juunis ongi poistel orienteerumislaager Põlvas. Eks siis vaatab, kas ja millal.

Pannjärvel pannita ja kotiga...

Pühapäev Lätis

Kuna oma elu peab kuidagi huvitavamaks muutma, siis tuleb seda teha.
See tõttu kimasime pühapäeval Lätti ja osalesime Riia rajooni Meistrivõistlustel orienteerumises loomulikult Ummis´e järve kallastel.
Sai ka toredaid pilte tehtud. Aga, et ma hetkel väga lasik olen ja ei viitsi pilte üles laadida, siis teen seda vähe hiljem.

Kevade värvid Keavas...

Kevad on saabunud. Veendusin selles nüüd tõepoolest. Keava mägedes sai juba sinililli õitsemas näha. Paljutibud on ilusad ja suured.
Keava raba oli ilus. Tore oli leida lihavõttejänkude poolt peidetud munakesi.
Silvia poolt juba traditsiooniks saanud kevadmatk on üks igati tore ettevõtmine. Ja paneb usinasti mõtlema, et kuhu siis järgmine kord minna.
Poistele meeldis üritus väga. Märten leidis, et ma peaksin lausa igal laupäeval sedasorti väljasõite korraldama. Kuid mida suvele lähemale, seda enam saab meil ka orienteerumis-sportlikud nädalavahetused olema. Rahu, ainut rahu.