Juba mitmendat neljapäeva käin vaikselt seltskonnatantsu kursustel. Lihtsalt nalja viluks, et vanad teadmised-oskused rooste ei läheks. Ning kui kuskile tantsupõrandale peaks sattuma, siis väga rumalat muljet minust ei jääks, et ma tantsusammeei oska või mis veel hullem- aru ei saa, mis tantsuga tegu on.
Igatahes väga vahva on. Õpetaja on tore ja õppijad lahedad. Täna õppisime sambat ja minu jalgades on mõnus surin sees. Eks see päevläbi kontsade peal ringi kõndimine väsitab ka üksjagu, aga tantsu vihtuda on hoopis midagi muud. Mõnus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar