Aga mis sa teed:vaba naine vabal maal, teen hetkel veel seda mida ise tahan.
Kui minu kallid koolivaheajalt saabuvad, siis on juba teine jutt ja laul.
Leidisn nüüd aega, et kirjutada.
Ühestküljest alguses mõtlesin, et saan teha mida ise tahan ja kuidas ja millal tahan.
Kuid jõudsin kurva järelduseni, et midagi tähtsat on siiski puudu. Mis? Sebimine ja rahmeldamine, loomulikult.
Samas teisestküljest, sain magada nii kaua kui tahtsin, st kuni uni otsa sai. Ja alati juhtus see kell 11 olema. Väike Mihkel ei tirinudki tekki ja sirtsunud: ÜLESTÕUS, HOMMIK KÄES.
Kuid eks ma tegin ka midagi, käisin kinos, kohvikus, külas sõpradel ja sugulastel. Kohtusin ka uute huvitavate inimestega.
Raamatukokku siiski ei jõudnud. Aga lugesin palju ja kirjutasin kokkuvõtteid ja otsisin artikleid ja muud huvitavat staffi.
Oma tähtsa kirjatüki kirjutamisega olen nüüd püstihädas, aga kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab. Lootus ikkagi jääb.
JA mis salata aeg on kiiresti läinud ja koolivaheaeg peagi läbi :(
1 kommentaar:
minulgi on õnnestunud ennast nii öelda "välja magada" - praegu tõusen juba vabatahtlikult poole kümne paiku :)
Postita kommentaar